mait ando raun
Romaanis "Suur Jaan ei ole inimene" on kirjaniku silm vaadanud läbi paarikümne meie haritlaskonna esindaja, kes on erinevalt autori menukast mälestusteraamatust "Wake up" maskeeritud varjunimedega. Kes on Ruubik, Kibuur, Taevakõnd, vürst Märt ja teised, jääb lugeja mõistatada.
Tegevus toimub Tartus, mis romaanis kannab nime Suur Jaan. Raamatu kaanel jalutab Herne tänava (romaanis Karja tänav, muide, Suure-Jaanis on see täiesti olemas) tollane pärisasukas Ansip, romaani teise osa "Paast" peategelane pan Rupert.
"Suur Jaan ei ole inimene" on avastusretk Tartu vaimu südamesse. Mõistukõne, pohmeluse, sündmuste lakkamatu kordumise ja muinasjutuliste situatsioonide tagant paistavad ühe Eesti gigantse müüdi haledad varemed.
Kahest osast koosnev romaan kirjeldab mõtleva inimese dramaatilist suhet maailmaga. Peategelane püüab kohaneda linna ja inimestega, kuid satub tegelikkusse, mis näeb välja angu paha unenägu või narkouim. Siin toimub üleva ja madala, lüürilise ja räige hämmastav kooseksisteerimine. Selle raamatu lugemine on kasulik närvikõdi heaolumaailma elanikule.
Mõned selle raamatu tegelased ei saa kunagi kaineks. Sama tunne võib tekkida ka lugejal.
Tõnu Kaalep
“Suure Jaani“ tegevus toimub kultuurilinnas Tartus ning nii mõnigi kirjanik-muusik-laulja tunneb seal ära oma pisut kõveraks venitatud kujutise.
Romaan algab Mälli sünnipäevaga, kus tehakse juttu ka tema raamatu esitlusest. Juba seal näevad oma kõverpeeglikujutist kuulsa orientalisti tuttavad ja sõbrad. Kujutis võib küll kõver olla, aga inimene on ikka sama.
“Suures Jaanis” end äratundnutel ei ole põhjust solvuda, sest kui neid ka karikatuurselt kirjeldatakse, siis on nad alati positiivsed.
Arvo Uustalu
Aeg on nii hästi edasi antud, et mind ei huvitanudki, elas/elab autor tõepoolest Tartus või elas ta hoopis Suure-Jaanis.
Ma hakkasin tajuma autori hingehäda ning ei pärinud temalt enam, millest see. Valu ja meeleheite kujutamine oli tõsimeelne, ja see on hea kirjanduse märk või tunnus.
Vaino Vahing
Kui meenutada Rauna vägagi autobiograafilist romaani “Suur Jaan ei ole inimene”, siis sealne tegelane lausa manifesteeris, et Tartu keskkond on talle kui vaimuinimesele või lihtsalt inimesele Eestimaal ainuvõimalik paik. Sõbrad ütlevad, et Raun on alati lausa hull olnud Tartu järele, pärast ülikooli ei suutnud ta enam Tallinnas ega mujal – näiteks Vilsandil – end kodus tunda. Vastupandamatu tung pealinna meepottide juurest Tartusse on praegu veel üsna ebaharilik, nii et kahtlusta inimest või iseäratsemises.
Peeter Künstler
Kujundus Tõnu Kaalep
Kirjastus MR Piller, 2001
ISBN 9985-78-111-2
136 lk
Lisalugemist:
Vaino Vahing. Tundeline teekond Tallinnast Tartu
Arvo Uustalu. Mait Raun ongi Suur Jaan