Mait Ando Raun
Stagnatsioonitriloogia (veel "Kihutas läbi öö" ja "Kollane maja") kolmas osa, mis keskendub töö- ja pereelule.
Teosel on kolm alajaotust, mis kõik on kirjutatud täiesti erinevas stiilis.
Käsikiri pälvis 1995. aasta romaanivõistlusel kolmanda auhinna.
Painajalik seebiooper.
Liisi Ojamaa
Raudnael. Nõukogude võim. Aga tegelikult takso.
Jüri Ehlvest
Mait Ando Rauna teisena ilmunud romaani «Tuline ratas» võib edukalt lugeda kui lihtsalt üht hullu lugu, ühiskonna vaimse ja psüühilise degradatsiooni kirjeldust, mille autor mängib detailijõleduste kiuste maha nukkerpoeetiliselt ja hellinimlikult mõjuva kurbmängu. Küllaltki realistlikku ent groteskini utreeritud nõukogude-eesti ainelist proosat kummastab lisaks ajuti tuntav taarausuline jumala-aula perspektiiv.
Raun liialdab groteski luues äärmuseni ja mängib oma tegelastega konstruktorikruttija järjekindlusega, ent kuidagiviisi õnnestub tal siiski jäädvustada ka inimlikku hingemaastikku, sellele omast soojust, tundlikkust ja õrnust. Raun kulutab palju ruumi tegelaste enesevaatlustele, mida iseloomustab põhjatu süüvimine oma seisundite jälgimisse-aistmisse. Omaette meisterlikuks liiniks romaanis on Selma-memme galopeeriva seniilsuse suure kaasaelamisvõimega kirjutatud lugu.
Peeter Künstler
Kujundus Silver Vahtre
Faatum, 1996
ISBN 9985856031
312 lk
Lisalugemist:
Peeter Künstler. Rahvusliku eksitee roopas