Sisukord

mait ando raun

kuningas arnold

Shakespeare´i värsimõõtu järgiv näidend järgib klassikalise ajalootragöödia traditsiooni: blankvärss, viis vaatust, ainealaks õukonnaintriigid ja sõjategevus.

Maarjamaa on Moskva võimu all: ametlikuks jumalaks Perun, sümboliks lammas. Maarjamaa asevalitseja Karl toob Kadrioru lossi valitsejaks karjapoiss Arnoldi ja naib ta tapetud kuninga Neeme tütre Ingridiga. Troonipretendendid õde-venda Marju ja Jaak põgenevad lossist. Siit hakkavad hargnema verdtarretavad sündmused.

Näidendi kirjutamine sai tõuke autori sõbra ütlusest, et Sõltumatu Infokeskus võiks lisada uudiste ja artiklite edastamisele ka näitemängu tänavatel.

Teisalt, kuigi teosesse on kätketud Eesti poliitiline hetkeseis kirjutamise päevil, 1990. aasta lõpus, on sündmustik teosele ainult raam, siht asub mujal: täita eesti kirjanduses tühik klassikalise tragöödia osas. Autori sulge kannustab tõdemus, et ka Shakespeare käis omaaegsete "poliitiliste seisudega" üpris loominguliselt ümber.

Raun on veel selline unikaalne tegelane, kes on kirjutanud hetkel vägagi aktuaalse satiirilise värssdraama “Kuningas Arnold”, mis miskipärast kellelegi ei meenu. Vaid Mati Unt korra kiitis kui põnevat materjali.

Peeter Künstler, 2002

“Elektra saatus olgu nüüd võim”:

[---] KOOR (võimsalt, aga siiski sordiini all, räägib legato):  Maria,/ Maria,/ Maria, tema elu üks tähtsamaid missioone tundub olevat/ oma vanemate kunagiste kuritegude heakstegemine,/ mistõttu oleme nüüd sunnitud meenutama Sophoklest, Euripidestki,/ Teebat, tema saatust,/ vürst Viscontit, eriti tema "Suure Vankri kahvatuid tähti",/ aga loomulikult ka O’Neilli vanu/ – Mourning Becomes Elektra – / ja Mait Rauna/ uusi näidendeid,/ näiteks "Kuningas Arnold" – / ja kordama blankvärsis ja seejuures dialektiliselt/ [---]

Mati Unt

Klassikalise ajalootragöödia traditsioone järgivasse "Kuningas Arnoldisse" võib suhtuda nii huumoriga kui tõsimeeli. [Raun:] "Sisult on see tõsine tragöödia, mida ma püüdsin stiilipuhtalt kirjutada. Ja raamatu sisu on muidugi eriti kurb ja tõsine. 1980-90ndate aastate vahetus oli Eestis lihtsalt selline heroiline aeg, mis võimaldas näidata suuri intriige ja panna reaalseid tegelasi igasuguseid tempe tegema."

Lugejad ei oska "Kuningas Arnoldi" suhtes seisukohta võtta. Juba tegelaste loetelu toob näole kerge muige: kuningas Arnold, kuninganna Ingrid, Vene regent Karl, Karli soosik Toome, öövaht Sink, Singi vend Edgar, kamina elanik Kama, läänest tulija Mariann, idast tulija Enn. Sündmustik ise saab alguse sellest, kui karjapoiss Arnold naib tapetud kuninga Neeme tütre Ingridi, hakkab Maarjamaad valitsema ning troonipretendendid õde-venda Marju ja Jaak lossist põgenevad. "Mõned Arnold Rüütli fännid on arvanud, et tegemist on kinnimakstud tellimustööga Rüütli vastu," nendib Mait Raun, kes teose prototüüpidest targu eemale hoiab.

Anneli Aasmäe

Kujundus Jaan Klõšeiko

Kirjastus Akadeemia Trükk, 1999

ISBN 9985605705

96 lk

Lisalugemist:

Peeter Künstler. Poliitikud tiritakse tragöödialavale