KUNINGA KASSID

Mait Raun

kammernäidend

TEGELASED:

Riina

Ämm

Esimene Päästearmee Tädi

Teine Päästearmee Tädi

Ämma Tugiisik

Koll

Laps

1. pilt

Laps magab korvis põrandal. Päästearmee Tädid istuvad ümber korvi ja koovad. Sepikojast kostab toksimine. Ruum on korratu. Muusikaliseks kujunduseks “Raua needmine”, kuhu sekkub aegajalt rahakrabin. Muusika on enamasti aeglane ja veniv, muutudes vaid hetkiti jõuliseks, kui sepikojast ilmuvad põrgulikud sähvatused. Riina mängib arvutimängu. Ilmub Ämm.

ÄMM: Päästearmee tädid… kaks… tulevad jälle Riinale koju, et õpetada teda väikelast kasvatama ja anda nõu. Tulevad päeva esimesel poolel, enne supikööki. Päästearmee lubas selle pere lausa oma kostiliseks. Eile olnud ülimaitsev hernesupp. Nad sõid seda vend Viktori sepikojas. Millal mu pojanaine… või kuidas öeldagi saab ühekordse lapsetoetuse, seda veel ei tea. Aga ta saab hakkama. Õige varsti laekub ka korraline lapsetoetus. Pealegi, laps oli eile rõõmus ja elav. Näitas mulle kõiki oma jalanõusid ja pani neid järgimööda jalga, lõpuks jäi uniseks. Toon neile granaatõuna, mahla ja kooki. Mida koos sööme ja teed peale joome. Juba on nad siin, need tädid. Korter on avar. Kolm tuba, suur sepikoda ja köök. (Läheb arvutilaua juurde.)

ESIMENE TÄDI: ... Alustame algusest. Issanda õnnistus olgu selle perega!

RIINA (arvutisse): Nii, mis sa rääkida tahtsid? John-Eerik jäi magama.

TEINE TÄDI: ... Issanda õnnistus! Küsimusest, miks praegune kriis tekkis.

ÄMM: Tere! Mis supp siis täna on ja kuidas maitseb? Lootsin eile ka ise degusteerida, et teada, mis tasemel toitlustamine toimub. Aga läks teisiti. Kuna hernesupp on minu lemmiksupp, siis vist ei olekski sellest halvasti arvata osanud. Kas John-Eerik sööb suppe hea meelega ja mis talle rohkem meeldib? Mäletan, et ega minu poeg suppe väga ei tahtnud. Aga minu mees oskas talle suppe sööta selle nõksuga, et sõid võidu. Ja muidugi poeg sai alati võidu. Ei pannud ise tähelegi, et oli suure portsu ära söönud.

ESIMENE TÄDI: ... Siin on tegemist väga olemuslike põhjustega.

RIINA: John-Eerikule meeldivad supid. Jah, selle sõnagi õppis ruttu ära. Aga täna on praad… Jeppii… Mingi kissell magustoiduks.

TEINE TÄDI: ... Mitte hirmu, ahnuse ja usaldusepuudusega.

ÄMM: Noh, praad on ju ikka tugevam toit kui supp, väga tore.

ESIMENE TÄDI: ... Samuti mitte karjainstinktiga.

RIINA: Ei olegi veel söönud, panin John-Eeriku korvi ja ta jäi magama. Tase on hea, me saame sama toitu mis Päästearmee lapsedki. Üle päeva on supp ja praad ja magustoit ka veel. Täna pandi kisselli jaoks piima ja natuke siirupit ka eraldi purki.

TEINE TÄDI: ... Mis kõik koos on muidugi aidanud kaasa kriisi süvenemisele.

ÄMM: Ära siis ennast praegu nälga jäta, söö ja anna John-Eerikule, eks pärast vestleme.

ESIMENE TÄDI: ... Kuid eelkõige on need vaid olemuslike vigade sümptomid.

RIINA: Nii et elame nagu kuninga kassid. Ega praegu ei olegi kõht nii väga tühi. Ja ootan, et Viktor ka sööma tuleks. Siis püsib vast kauem soe.

TEINE TÄDI: ... Praegu on Riina valdav soov ebanormaalne eluviis säilitada.

ÄMM: Kas sa jõudsid hommikul ka midagi ampsata?

ESIMENE TÄDI: ... Ehkki tema rahavoog pole pärast venna juurde kolimist enam millegagi tagatud.

RIINA: Muidu võtan karbid lahti ja jahtub kiiremini. Sõime viimased poolteist barankat ära ja jõin kohvi ja teed. John-Eerik eriti ei tahtnudki. Nii et temal on praegu kõht suht tühi. Aga noh, uni on ju tähtsam.

TEINE TÄDI: ... Peale kõvahäälsete lubaduste ja haamrikolina.

ÄMM (endale): Võin rahulikult jälgida, et tasapisi läheb paremuse poole. Isiklikult leian, et on väga suur edasiminek, et Riina hakkab teadvustama lapse kasvatusprotsessi ja õpib seda õigesti korraldama senise heitliku vabakasvatusliku elu asemel. (Krabistab taskuga, nähtavale ilmub rahapabereid.)

ESIMENE TÄDI: ... Nii astubki mängu ahnus.

ÄMM: Mida need nõuandjad tädid räägivad?

TEINE TÄDI: ... Mitte ükski vägi läbi ajaloo ei ole takistanud laenajal püüdmast õhust raha.

RIINA: Täna lihtsalt räägivad, mis edaspidi toimuma hakkab. (Märkab Ämma taskus raha.) Oi, ma olen kiire! Või loen su mõtteid... Rääkisin, et John-Eerik tahaks teiste lastega mängida ja nad arvasid, et saab mingeid ühisüritusi teha. Kutsuvad teised sama vanade lastega pered ka ja ongi tal huvitav.

ESIMENE TÄDI: ... Mida ekslikult ka rikkuseks peetakse.

ÄMM: Kas Päästearmee tädidel on ka seda tahet, et aitavad ahjuküttematerjali hankida?

TEINE TÄDI: ... Ja siis seda oma äranägemise järgi kasutamast.

RIINA: Tädid küsisidki täna, et kas meil küttepuid on ja kas ma Päästearmee ülema käest küttetoetust küsisin. Eks järgmine kord küsin, kui kokku saame. Või noh, pärast seda, kui eelmine toetus on üle kantud.

ESIMENE TÄDI: ... Aga kogu senine elu läheb paratamatult kaosesse.

ÄMM: Lasteüritused on tore asi. Need on ju nagu laste peod ja valmistavad lastele suurt rõõmu.

TEINE TÄDI: ... Seejärel hävides.

RIINA: Ja üks Päästearmee tädi arvas, et me võiksime John-Eerikuga näiteks Eedeni mängutoas käia. Seal saab mingi aja tasuta olla. Ta on nii väike, et ma pean juures olema. Hiljem saab sinna ka jätta. Kaheks tunniks vist. Imelik, et ma ise selle peale ei tulnud.

ESIMENE TÄDI: ... Mis saab edasi, ongi teine oluline küsimus.

ÄMM: See Eedeni variant on ju super.

TEINE TÄDI: ... Inimestel on kalduvus vaadata eelkõige lühiajalisi ajahorisonte.

RIINA: Jap.

ESIMENE TÄDI: ... Ta hindab olukorra hetkeseisu heaks.

ÄMM: Kas John-Eerik saab sepikojas oma lõunauinakut rahulikult teha ja see venna koksimine teda ei häiri? Või polegi koksimist eriti?

TEINE TÄDI: ... Ehk nagu anekdoodis.

RIINA: Me oleme toas, siia eriti ei kosta.

ESIMENE TÄDI: ... Mees kukub pilvelõhkujalt alla.

ÄMM: Siis on hea.

TEINE TÄDI: ... Ja siis viienda korruse aknast küsitakse temalt, kuidas läheb.

RIINA: Tudub rahulikult korvis. Natuke liiga valge on, aga teda ei paista tegelikult häirivat.

ESIMENE TÄDI: ... Mees ütleb, et seni on kõik hästi.

ÄMM: See on ju vahva, et ta lõunaund magab. Kas see on nüüd igapäevaseks harjumuseks kujunenud?

TEINE TÄDI: ... Vastab, et ma lihtsalt liigun hoogsalt.

RIINA: Ega ta veel nii väga ei ole, aga püüan harjutada.

ESIMENE TÄDI: ... Kriis on alles esimeses faasis ja puudutab ainult raha.

ÄMM: Lõunauinak ongi see, mis väldib, et laps närviline oleks.

TEINE TÄDI: ... Praegu alahinnatakse nii kriisi sügavust kui pikkust.

RIINA: Varem üles, siis saab kahe-kolme paiku magama. Jap.

ESIMENE TÄDI: ... Riina ehitab kogu oma elu järjest uute võlgade võtmisele.

ÄMM: Õige. (Peidab raha. Endale:) Riinaga on võimalik sõbralikult vesteldes häid tulemusi saada. Tal on vaja tõepoolest iseseisvuda ja õppida last kasvatama, mida ta praegu ka teeb.

TEINE TÄDI: ... Vanade võlgade äramaksmisele uute võlgade arvelt.

ÄMM (Riinale): Seda ülekäte minekut enam välja ei juuri, tean omast käest. Seda saab vaid leevendada ja ainult mängides. Nii et arugi ei saa, et suunatakse. Vaid et ta võtab põnevast mängust osa. Ja see vajab jälle emapoolset kannatust ja puhanud närvi.

ESIMENE TÄDI: ... Seega peetakse teda hulluks.

RIINA (taas täielikult arvutisse): Jah. Nagu mul oleks seda närvi kusagil puhata.

TEINE TÄDI: ... Säärane lõpetab paratamatult kas võla- või pärisvanglas.

ÄMM: Eks ma olin töö ajal ka ise pinge all ja pidin iga päev suhtlema üliõpilaste, õppejõudude ja meistritega. Kokku üle viiekümne inimese. Ja siis tuli selle kõrval jälgida, et mu poeg lollusi ei teeks. Ja õigel ajal ta sööklasse sööma viia. Ja et ta omavoliliselt õue ei läheks. Positiivsena on tagasiside see, et enne algkooli minekut õppis ta tundma kõrgkooli korraldust ja oli oma mõtlemises omaealistest kaugel ees.

ESIMENE TÄDI: ... Ometigi just nii Riinaga praegu on.

RIINA: Jaaa... See on huvitav.

2. pilt

Päästearmee Tädid koristavad ruumi, pesevad nõud ja ehivad lapse korvi. Riina sukeldub täielikult arvutimängu. Tugev toksimine sepikojas ning saali läbistavad sähvatused. Aegajalt ilmub sepikoja lävele Koll ja laulab “Raua needmist” kaasa. Tuleb Ämma Tugiisik.

TUGIISIK: Aga mis rolli mängib vend Viktor ta elus? Said sa aru sellest? Sest kõik Riina otsused näivad olevat venna omad. Sellepärast ongi see juhtum nii imelik.

ÄMM: Vend maksab korteri eest. Rohkem ei tea, pole teda ammu näinud, on hilisõhtuni sepikojas.

TUGIISIK: Hmm. Vaata, ega Riina olukord pole mitte rahalises mõttes raske, vaid vaimses mõttes.

KOLL (laulab): Ohoi sinda, rauda raiska, rauda raiska, rähkä kurja, liha sööja, luu pureja, vere süütuma valaja! Kust said kurja, kange’eksi, üleliia ülbe’eksi?

ÄMM: Vaimses mõttes muidugi raske, sest ta ju tahaks sõpradega suhelda ja väljas käia. Aga nüüd on laps kukil ja ka raha napib.

TUGIISIK: Ma ei mõtle seda.

ÄMM: Arvan siiski, et tal on suureks toeks ka see väike John-Eerik. Kes teda küll kurnab. Aga jagab ka hellust.

TUGIISIK: Riinal on elu liiga kerge ja ta ei näe ise vaeva, arvan ma praegu.

ÄMM: Partneriotsingud on nüüd olude sunnil tagaplaanil ja eks see ajab ka närviliseks.

KOLL (laulab): Hurjuh sinda, rauda raiska! Tean ma sündi su sõgeda, arvan algust su õela!

TUGIISIK: Laps pole üldse teema, et viriseda. Elagu mõnda aega pargipingil, otsigu igal ööl ise öömaja, kerjaku sööki. Vat siis ma saan aru, et närv võib mustaks minna. Lõpuks magagu meestega raha eest. Ja nii edasi. Ma ei või! Ma näen tema käitumise taga venna otsuseid. Muudmoodi ei saa seda õudset ebaloogilisust seletada. Sorry, ägestusin – asjata...

ÄMM: Seda, et ta ise hakkama püüaks saada, ma taotlengi. Sest läbi raskuste oskab head ära tunda. Praegu on kõik teised süüdi ja halvad.

TUGIISIK: Hmm, kui keegi teine seda taotleb, siis ei ole ilmselt efekti, sest see on nagu vanarahvas ütleb: sita pilpa peal kandmine. Ütlesin seda ka su pojale – et Riinal pole tegelikest raskustest aimugi. Tegeleb pseudoprobleemidega nagu mehe otsimine.

KOLL (laulab): Käisid kolme ilmaneitsit, taeva tütarta tulista, lüpsid maale rindasida, soo peale piimasida.

ÄMM: Mu poeg ju võtaks ta oma juurde tagasi ja hoiaks sitta pilpa peal.

TUGIISIK: Õnneks vend ei luba Riinal veel minna. Ütlesin ka seda su pojale. Et see on neil mingi kahe peale mõeldud suur “plaan”. Miks muidu vend võttis ta koolist ära ja pani kerjama. Või kuidas tänapäeval öeldakse – võlgu võtma. Ma ei mõtle isegi ainult raha, vaid kõike. Kuni karmavõlani välja. Seitsme klassi hariduse pealt tehtud plaan.

ÄMM: See, et supiköögist nüüd süüa saab, on minu poja meelest jube, aga tegelikult elukool.

KOLL (laulab): Üks see lüpsis musta piima, sest sai rauda pehme’eda, teine valgeta valasi, sellest tehtud on teraksed, kolmas see veripunasta, sellest malmi ilma tulnud.

TUGIISIK: See ongi jube, mina ei teeks seda kunagi. Selle asemel eelistaksin pudelikorjamist ja olen ka teinud.

ÄMM: Aga kui neil kodus sooja sööki ei ole, siis olgu vähemalt Päästearmee toit laual. Vähemalt laps ei ole näljas. Ja ka vend saab söönuks, sest antakse neli portsjonit.

TUGIISIK: Tule taevas appi, mis häda on taarakorjamisel? Ka sellega saab raha teenida. Tegelikult ei söö nii väike laps palju ja kõhu saab ka odavalt täis – pudrud, kaerahelbed, manna, makaronid...

ÄMM: Ta vist ei oska putrusid teha, aga suppi ikka vahel keedab.

TUGIISIK: Eks pudrutegemise õpetus on traditsiooniliselt toote pakendil.

ÄMM: Eks ta ole ka üsna laisk. Toredam on mõtteid mõlgutada ja valge hobusega printsi otsida.

KOLL (laulab): Tean ma sündi su sõgeda, arvan algust su õela!

TUGIISIK: Ma olen püüdnud kõik see aeg näha juhtumi positiivset külge. Aga see on nii mõistusevastane, et enam küll ei viitsi – nagu tikutulega otsida olematut musta kassi pimedas toas. Mingil ajal käsib vend tal su poja juurde tagasi minna ja siis lähebki.

ÄMM: Arvan, et ta peab ise välja rabelema. Aga head sõna võib talle jagada, et ära ei vajuks. Aga mõni just elabki enesehaletsusest ja kasutab teisi ära. Sest ta ju kasutas ka minu poega väga oskuslikult ära.

TUGIISIK: Võibolla mõjuks mõni karm sõna ka hästi? Milles siiski seisab tema probleem? Ränk lapsepõlvetrauma? Psühhiaatrid? Toimetulekutoetus kogu eluks peaks ju siis lihtsalt tulema. Koos vastutusvõimetuks ja hulluks tunnistamisega.

KOLL (laulab): Ei sa siis veel suuri olnud, ei veel suuri, ei veel uhke, kui sa ääsilla ägasid, vingusid vasara alla.

ÄMM: Seda see mu poeg vist kardabki, et tunnistatakse vastutusvõimetuks.

TUGIISIK: Mina ka kardaksin. Siis on su pojal elu lõpuni kaelas. Aga ma ei usu seda, kuigi hullupaberid saab vist üsna lihtsalt. Vaevalt et su poeg kardab oma suure armastuse juures seda.

ÄMM: Kas see mu poeg nii hullupööra armastabki, võibolla on suur solvumine, et kasvatas ja panustas ja tulemust netu. Ja nüüd peaks mu poeg vastutama, et laps söödetud ja kaetud saaks. Aga tema jahib hoopis Riinat.

KOLL (laulab): Toodi ussilta ilada, musta maolta mürgikesta. Ei see raud kuri olekski ilma usside ilata.

TUGIISIK: Sinu poeg ei sekku enam, ta ütles.

ÄMM: Mina aitan nõuga, nagu oskan.

TUGIISIK: Aga kui oleksin detektiiv, uuriksin seda, miks Riina koos vennaga kunagi internaadist välja visati ja mis suhted neil on, et ta vennaga elab. Selles ühiselamust lahkumises võib olla mingi suur jama.

KOLL (laulab): Varja nüüd vägeva looja, kaitse kaunike jumala, et ei kaoks see mees koguni, hoopistükkis ema lapsi.

ÄMM: See, et vend on talle väga tähtis tugi, olen küll aru saanud. Ja vend sõidutab ta koos lapsega igal nädalavahetusel Paganamaale. Kuhu ta väga kipub – ikkagi oma keskkond. Päike tuli välja.

TUGIISIK: Olgu, ole tubli!

ÄMM: Nägeš!

TUGIISIK: Vanasti öeldi ka nii.

ÄMM: Jah.

(Ämma Tugiisik ära.)

3. pilt

Ruum on korras. Päästearmee Tädid istuvad lapse korvi kõrval ja koovad. Ämm tammub mõne aja arvutilaua juures.

ÄMM: Ära muretse, küll saad ka sina kõigega hakkama.

ESIMENE TÄDI: ... Tema elu on üles ehitatud järjest suurematele võlgadele.

RIINA (arvutisse): Ma püüan, aga üksi olles tuleb ikka neid perioode, kus mõtlen, et kohe kuidagi ei saa. Sellepärast ongi vaja neid Päästearmee tädisid ja kõiki muid inimesi, kes natukenegi aitavad. Moraalne tugi niiöelda. John-Eerikuga kahekesi võib lolliks minna.

TEINE TÄDI: ... Mitte säästmisele ja võlgade tasumisele.

ÄMM: Kui sa endast ka mulle tihemini teada annad, saan sind alati hea sõnaga aidata. (Taskust paistab rahapundar.)

ESIMENE TÄDI: ... Hiljemalt järgmisel aastal algab kriisi teine etapp.

RIINA: Vahel – järjest rohkem – on hetki, kus iga asi ajab tõsiselt närvi, iga puudutus, iga vigin. Ja mida hullem on, seda rohkem ka John-Eerik viriseb ja tahab süles olla. Mis ajab mind veel rohkem närvi. Nõiaring.

TEINE TÄDI: ... Paratamatult ei saa Riina enam seda raha, mida arvas saavat.

ÄMM: Nojah ajab närvi, sest sul pole muud meelepärast tegevust ega tööd, mis tasakaalustab.

ESIMENE TÄDI: ... Lisaks ei ole tal pakkuda laenusaamise tagatisi.

RIINA: Talle ei meeldi isegi, kui ma püüan talle raamatut ette lugeda. Siis võtab kätte ja röögib mulle näkku, nii tore. (Märkab raha, elavneb.) Eile õhtul koristasime, vähemalt seda ta lasi, Viktor ja Bernhard tulid koju, siis oli tal muud teha kui mul seljas elada. Päris hea sai. Palju korralikum kui see, mida sa nägid. Ma olen ka tore ju, sa tuled kookidega ja meil kõik segamini.

TEINE TÄDI: ... Võlausaldajad üritavad end korrastama hakata.

ÄMM (topib raha sügavamalt taskusse. Riina keskendub täielikult arvutimängule. Endale): Bernhard on nende kaasüüriline. Üliõpilane, kes ei saanud ühikakohta ja üüris ka nende eelmises kohas Viktori toas voodit. On esimesel kursusel ja tuleb hilja õhtuti, eks tal ole kindlasti üsna ebamugav. Eks John-Eerik tahab ju temaga ka mängida. Igatahes on ta üsna hooletu, sest söögilaud on musti nõusid täis ja Riina ütles, et Bernhard ja Viktor ei jõudnud hommikul pesta. Eks see ole nende asi, sest saavad natuke üüriraha kompenseeritud. Eks Riinale väga kasulik. Riinal on oma väike ja kõige soojem tuba, siis tuleb suur söögituba ja sellest läheb Viktori ja Bernhardi magamistuba. Kus on ka telekas, mida see pere õhtuti koos vaatab.

ESIMENE TÄDI: ... Toimub laenude kokkutõmbumine.

ÄMM (Riinale): Raamatute lugemiseks on ta veel väike. Saad talle vaid ilusaid pilte näidata ja siis teda kiita – see on parim viis, et edeneb.

TEINE TÄDI: ... Kuid siin üritavad mängu sekkuda taas heasoovijad.

RIINA (arvutisse): Seda me teeme ju kogu aeg. Muudkui näitame ja nimetame kõike igal pool, mitte ainult raamatutes.

ESIMENE TÄDI: ... Käima läheb kriisi kolmas etapp, tormiline ja raske.

ÄMM: Noh, eks ta mängides õpibki. Ja kuna tal pole kellegi teisega mängida kui oma emaga, siis istub pähe.

TEINE TÄDI: ... Raha juurdeandmine tundub olevat õnne valem.

RIINA: Jap. Mõnikord lausa sõna otseses mõttes.

ESIMENE TÄDI: ... Sestap asutakse ette võtma tegevusi, mis võiksid Riinat aidata.

ÄMM: Lapsele tuleb oma mängumajake teha, kus tal meeldib olla, aga minu poeg vist seda ei teinud. Muidu oleks ka ise mängimise harjumus tekkinud. Nüüd ta juba lausa nõuab, et kõik teised temaga mängivad.

TEINE TÄDI: ... Eelkõige on selleks raha hulga uus suurendamine.

(Laps ärkab ja hakkab vigisema.)

RIINA (endiselt arvutisse): John-Eerik ärkas ja ma sain musi. Sööb nüüd mul süles.

ESIMENE TÄDI: ... Võlgade uputuslik laienemine.

ÄMM: Väga tore, tee talle pai ja ütle, et vanaema saatis talle pika pai.

TEINE TÄDI: ... Koos võlanumbrite salastamisega.

RIINA: Sööb mõnuga edasi.

ESIMENE TÄDI: ... Näiliselt saabub mõneks ajaks rahu.

ÄMM: Head isu!

TEINE TÄDI: ... Tundub, et kriis ongi ületatud.

RIINA: Mats-mats matsutab suure suuga.

ESIMENE TÄDI: ... Riina on justkui päästetud.

(Laps hakkab korvis karjuma. Tema siplemist varjavad korvikaunistused.)

ÄMM: Saad ehk juba homme Eedenisse mängima minna, saab sinu närv ka puhata ja näed, mida seal tehakse.

TEINE TÄDI: ... Kuid tegemist on alles vaikusega enne tõelist tormi.

RIINA: Võibolla.

ESIMENE TÄDI: ... Peale järjekordset rahasüsti hakkab elu kreeni kiskuma.

ÄMM: Kus Eeden asub ja kes seda asja seal korraldab? (Taas ripendab taskust raha.)

TEINE TÄDI: ... Riina hakkab ostma vajalikke ja mittevajalikke asju.

RIINA (Ämma tasku suunas): See on kaubanduskeskus. Mängutuba on mõeldud selleks, et vanemad saaksid lapsed sinna jätta ja rahulikult šopata.

ESIMENE TÄDI: ... Peaasi et midagi saada värvilise paberilipaka eest.

ÄMM: Sinna peab siis bussiga sõitma. Lase Päästearmeel korraldada endale tasuta bussisõit – see peaks võimalik olema.

TEINE TÄDI: ... Võlausaldajad võtavad vastu palju tähtsaid otsuseid.

RIINA: See on meile suht lähedal.

ESIMENE TÄDI: ... Piiravad eelarvet, külmutavad kulutusi.

ÄMM: Ah lähedal? Mulle küll tundub, et annab vantsida. (Raha kaob.) Sa peaks sisse tooma ka võistlusmomendi. Meie mu mehega lasime lapsel endaga võidu joosta. Ja muidugi tema oli alati kiirem ja võitja. Siis ei trügi laps sulle muul ajal sülle, kui ta tõepoolest jube väsinud on.

TEINE TÄDI: ... Teevad kõike muud, mis agooniat pikendada suudab.

RIINA (lõplikult arvutimängule keskendudes): Eks me jookseme ikka koos. Ma ei tea, kas ta sellest võiduajamisest veel aru saab.

ESIMENE TÄDI: ... Võimalikud mässud ja rahutused surutakse jõuga maha.

ÄMM: Noh siis tulebki see võiduajamine talle lihtviisil ära seletada ja hasarti ajada. Hasart oli ka söömise stiimuliks, sest ega minu poeg suure isuga polnud. Aga võistelda küll soovis. Noh, kui tal joosta meeldib, siis muidugi on see oht, et lippab käest ära. Eks ohutunnet on nii väikestele veel raske õpetada. Kogu selle tänase vestluse käigus olen saanud kinnitust, et oled väga tubli ja kõik hakkab paremuse poole tüürima. Väga kiiduväärne! Katsu kõigepealt suunata laps iseseisvalt mängima. See on esimene, aga teile mõlemale esmatähtis, et te teineteist ei väsitaks.

TEINE TÄDI: ... Siis pole kaugel ka paanika.

RIINA: Eks ta vahepeal ikka mängib ka. Istub põrandal ja joonistab. Näiteks on tal oma vihikud, kuhu võib sodida nii palju kui tahab.

ESIMENE TÄDI: ... Riina astub viimasesse, neljandasse faasi.

ÄMM: Vat joonistamine on küll suur päästerõngas.

TEINE TÄDI: ... Mõistab, et järgmine kuu saab poole vähem kulutada.

RIINA: Täiesti hämmastav on see, et ta paneb nad ilusti karpi tagasi, kohe kui on ühe kriidi kasutamise lõpetanud. Selles mõttes – võtab ühe, joonistab, paneb tagasi, võtab järgmise... uskumatu. Ma isegi ei seletanud seda talle.

ESIMENE TÄDI: ... Lõppu võib nimetada ka koidikueelseks pimeduseks.

ÄMM: Siis on vaja John-Eerikule palju paberit ja tühje vihikuid, mida hakkan nüüd koguma.

TEINE TÄDI: ... Viimseks valuks enne päikesetõusu.

RIINA: See karp on vist ainus asi, mis on siiani korras püsinud.

ESIMENE TÄDI: ... See on kogu raha ja elu häving.

(Laps karjub juba suure hooga. Kõik jääb endiseks – Päästearmee Tädid koovad, Ämm seletab Riinaga, Riina mängib arvutiga.)

ÄMM: See on lausa tore iseloomujoon – see korrataotlus. Ja ega seda pole hiljem enam võimalik kasvatada. Kui see lapsena on käest lastud. Suurepärane! Kiida teda selle eest, et ta värvid oma koju tagasi paneb!

TEINE TÄDI: ... Lubadused ja pisarad jäetakse kõrvale.

RIINA: Õunakoore tükid, mida ta ei taha ja suust välja ajab, paneb ka ühte kohta kokku või prügikasti. Nagu me Bernhardi ja Viktoriga õpetanud oleme. Praegu paneb siia paberitüki peale. Sööb endast suuremat õuna. Spetsiaalselt meile toodi. Päris nii suur ei ole, aga pool tema pead ikka.

ESIMENE TÄDI: ... Sisse nõutakse võlgade reaalsed tagatised – maad, mehed, relvad, lapsed.

ÄMM: Ka minu poeg oleks õunu pidanud kaasa andma. Aga ma unustasin talt nõuda. Kas granaatõuna tegid lahti?

TEINE TÄDI: ... Aga nagu näitab ajalugu.

LAPS (karjub): Igav iki on!

RIINA: Ja nii külma ja märga õunast musi pole ma ka enne saanud... Igav on igavatel inimestel… Ei teinud veel. Võibolla nüüd.

ESIMENE TÄDI: ... Iga protsess peab jõudma oma loomuliku lõpuni. Issanda õnnistus olgu selle perega!

ÄMM: Välimuse järgi peaks hea granaat olema. Aga kunagi ei tea. Alati suur mõistatamine ja tihti ka altminek.

TEINE TÄDI: ... Issand, loodetavasti läheb seekord samuti.

RIINA: Jap.

KOLL (jookseb sepikojast välja, haarab lapse korvist ja laulab): Tõrvatud mu käekesed, tõrvatud mu jalakesed, ise ma tõrvatürukene, mäda rasva rakukene.

Eesriie.