MHR
Osa meele ja maailma tekstikobarast, ilmunud samanimelises raamatus.
Nii nagu traktaadid „Meel ja maailm“ (1995) ning „Psüühika ja reaalsus“ (1998) kannavad ühesugust pealkirja, ainult erinevas keeles, siis nad kõnelevadki ühest ja samast, kummagi teema on igipärane, see, kuidas inimene tajub ja tunnetab maailma.
Teevad nad seda vaid erinevas keeles.
Erinev keelekasutus on tingitud sellest, et kui esimene traktaat on kirjutatud usus, et eesti rahvas vajab omakeelset filosoofiat, siis teine sai algtõuke ajakirjas Vikerkaar ilmunud kriitikast, nagu kasutanuks "Meel ja maailm" jõulise isemõtlemise viljana sündinud viljatuid sõnu (teadmata, et see terminoloogia oli Tartus juba 1980. aastail laialt käibel), selle asemel et mõistlikult väljenduda euroopa filosoofia termineis, ning kandis algupäraselt alapealkirja „neile, kes armastavad võõrsõnu“. "Psüühika ja reaalsus" on katse tõlkida esimese traktaadi sõnad nn arusaadavasse loetavasse keelde, mis küll on tõenäoliselt palju keerulisem ja lugemiseks arusaamatum.
Traktaat on valminud Vilsandi saarel ja sellele läks peaaegu kaks talve, kuna töö vältas detsembrist 1996 kuni veebuarini 1998. Autori väitel sai ta uudse kogemuse, kuidas järjest ja järjest sõnu, lauseid, mõttekäike, peatükke tühistada ja ahju visata.
Autori poolt meile hoomatava aegruumi edasise käitumise kohta joonistatud kõverad inspireerivad mõttemängule enne oletatavat suurt pauku toimunud väevoogudest. Energeetilisele analüüsile allutatav loodusteaduslik kuidas oma konstruktsiooniilus saab kiusliku küsija poolt varjutatud filosoofiliste miksidega ja maad võtab taas kõuetaoline vaikus.
Aga ikkagi, miks peaks psüühika ja reaalsuse vastuolu olema eksistentsi aluseks?
See definitsioon piirab kõigeväelise olemasolemise loomust, muutes eksistentsi peegelkärjeks, kus ruum, peegel ja kujund on igikestvas võitluses püha tõe nimel.
Kirjeldatud mängulisuses tekkiva vähimagi selgusehetke katkestab sõgeda Hamleti ehk rapsleva psüühika torge eimiskisse.
Teisisõnu segab Maailmast arusaamist toosama psüühika ja reaalsuse vastuolu. Tundub, et see vastuolu on üks eksistentsi suuri ebamugavusi, hägustav komistuskivi nõndasuse rajal teekäijale.
Kuidas me edasised ilmaseletamise konstruktsioonid üles ehitame, on juba vastuolust (psüühika contra reaalsus) ülesaamise tehniline külg.
Arvo Tõnisoo
Ilmunud raamatus:
"Meel ja maailm"
MR Piller, 2005
ISBN 9949-10-769-5
160 lk