ETTEPANEKUD KULTUURIOLUKORRA PARANDAMISEKS

Mait Raun, Jüri Uljas, Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskus

1993

1. Lähisihid peavad olema kooskōlas pikaajaliste sihtidega. Pikaajalised sihid peavad olema teadvustatud, et meie sammud ei oleks kaootilised, vaid lisaksid kultuurile tugitalasid.

Eesti tulevikuideaal:

tugev rahvusriik, millel on maailmakultuuri mōjutav rahvuskultuur

Selleks on vaja:

- venelased jt assimileerida

- saavutada eesti kultuuri ekspansioon teiste rahvaste juurde

Lähem ideaal:

saada tugevaks vaimult

Selleks on vaja:

- taastada iseregulatiivne ühiskond, mis rajaneb tavadele

- anda kultuurile edenemisvabadus

Lähim eesmärk:

saada vaimus terveks

Selleks on vaja:

- viia ellu selge sihiga kultuuripoliitika

- korrastada seadusandlus

- ohjeldada massikultuur

2. Kultuuripoliitika ei ole jäik kontseptsioon, millega vōrrelda kōiki samme. Pigem on ta aimatav joon meie teel tulevikku, mille nähtavad tähised on seadused.

Kultuuripoliitika eeldused:

- riigi maksupoliitika on teada

Kultuurile oleks parim, kui omavalitsuste ja riigi eelarved on omavahel lahutatud ja omavalitsuste eelarve on esikohal.

- riigi omavalitsuslik struktuur on teada

Kultuurile oleks parim, kui omavalitsuse pōhilüliks on kihelkond: ajalooline kultuuri terviküksus.

Kultuuripoliitika sammud:

MAJANDUS

- riigieelarves anda kultuurile kindel, seadusega fikseeritud maksuraha

EWs olid need alkohol, tubakas.

- muuta kultuurisponsorlus maksuvabaks

- kultuuriasutuste kommertstegevus muuta maksuvabaks, kui see on vastavuses kodukorraga ja tulud lähevad asutuse arendamiseks

- massikultuuri ilmingud tuleb maksustada kōrgelt kultuuri kasuks

Printsiibil: mürgitajat ei tasu keelata, ta tuleb majanduslikul teel välja tōrjuda. Pōhiliselt amerikaniseerumise ilmingud.

SEADUSANDLUS

- tuleb saavutada, et iga valdkond on reguleeritud seadusega

Seaduse mōte ei ole ohjamine (tsensuur nagu praegu), vaid riigi ja asutuse vahekorra reguleerimine. Asutus vōib tegutseda riigita ja ise hakkama saada. Aga kui ta ei suuda olla sōltumatu ja tahab riigilt toetust, peab ta leppima riigi sekkumisega.

Sekkumise ulatus ei ole suur ja on seaduses rangelt kirjas. Näiteks nagu rahvamajade seaduses: vastutasuks materiaalsele abile peab selts avama maja uksed piirkonna elanikele (seltsimajast saab toetuse saamise perioodiks avalik rahvamaja).

- vōtta redigeeritud vormis kasutusele EW seadused neis valdkondades, kus ei ole tegemist pōhimōtteliselt teistsuguse olukorraga kui nüüd

a) ENSV seadus puudub (rahvamajad)

b) ENSV seadus on (raamatukogud)

Need seadused reguleerivad asutuste seisundit ühiskonnas, kuid ei sea neile olulisi kitsendusi. Kui seadus määrab staatuse ja samas ei koorma, on asutustüübi aluspōhi kindlam kui seadusega reguleerimata asutusel.

Seadused on omavahel kooskōlas. Annavad baasnormi, millelt lähtuda analoogiliste seaduste koostamisel.

- mitte vōtta kasutusele EW seadusi, mis muudavad olukorda pōhimōtteliselt

EW kultuurkapitali seadus arenes kultuuri riigistamise suunas. Kui nüüd temast lähtuda, saaksime kultuuri-inimeste hääle summutamise, seadustatud korruptsiooni kultuuris, sihtkapitalide tagurliku ülesehituse.

a) vōib rakendada teistel alustel kultuurkapitali seaduse. Riik annab algkapitali. Fondide (sihtkapitalide) sektori osatähtsus suurem kui riigisektori osatähtsus. Fonde tunduvalt rohkem kui EWs: igal valdkonnal oma fond. Asjaajamine on kapitalil ühine. Perspektiivis fondid iseseisvuvad (kui sissetulekuallikad ja väljaminekud on stabiliseerunud).

Fondi ülesehituses peaks juhtiva ja korraldava funktsiooni lahutama nii, et fondi juhatus vastutab fondi tegevuse eest ja määrab direktori tööd korraldama, kes annab aru fondi juhatusele ja fondi nōukogule. Nōukogu moodustavad valdkonna seltside ja kultuuriasutuste esindajad, kes valivad juhatuse enamiku. Riik delegeerib juhatusse riigi esindaja(d). Juhatus ei ole palgaline. Palka saavad direktsioon ja ametnikud.

Mida fondidest ei suudeta finantseerida, saavad toetust kultuurkapitali riiklikust osast: suurüritused, erakordsed sündmused. Praegu on selles rollis rahvuskultuuri fond. Kultuurkapitali nōukogu kinnitab sihtkapitalide eelarved (kuid ei sekku muul viisil fondide tegevusse) ja tegeleb riigisektori summade jaotamisega.

b) vōib rakendada uue sihtkapitalide seaduse. Selle seaduse alusel vōib igas valdkonnas ja igas piirkonnas luua maksuvabasid fonde. Tekib fondide vōrk. Maksust vabastamine on privileeg, mille vastutasuks tuleb lubada riigi osalust: riigiametnikud juhatuses, fondi tegevuse suund on üldrahvalik.

Toetust antakse sedavōrd, kuidas taotlus vastab seadusele. Korruptsioon ja intrigeerimine (fondid löövad üksteise nina eest

ära raha) tuleb seadusega välistada.

Soome.

Haridusministeeriumis on kunsti kesknōukogu. Selle all 9 valdkonna nōukogud (film, tants jne). Mis on sihtkapitalide nōukogud - tegelevad pōhjendatud toetuse taotlemisega riigilt (eelarvest?) ja selle kasutamise korraldamisega.

Paralleelselt on igas maakonnas kunstinōukogu. Mis tegeleb maakonna kultuurisummade korraldamisega.

- paikkondlik kultuur (rahvakultuur) peab olema kultuuris prioriteetne, sest on:

a) kōrgkultuuri impulsside allikas

b) NL all kōige rohkem kannatanud kultuuriosa

Vaim saab terveks alles pärast seda, kui rahvakultuur on terveks saanud ja taastub tavaline ühiskond.

- seadusega tuleb kehtestada kultuurisummade minimaalsuurus, mille omavalitsus eraldab kultuurile.

Selleks peab talle laekuma enamik kohalike tulude maksudest. St riik on detsentraliseeritud, omavalitsused on tugevad.

EWs oli seadusprojektis pakutud 5 senti elaniku kohta.

AMETNIKUD

- tuleb kultuuriametnikud suhestada materiaalsete vahenditega

Taidlus oli NL massikultuuri vahend: meie tavale vōōra kollektivismi pealesurumise kaudu. NL massikultuuri varjus säilitati eesti kultuuritraditsioone - nii palju kui vōimalik. Tulemus: sobimatu asutuste struktuur, ametnike sidumine ideoloogiaga.

Tuleb vabastada rahvakultuuri säilinud osad massitaidlusest ja taastada nende loomulik struktuur. Teha inventuur olemasolevast ja taastada hävinud kultuurivaldkonnad, kui vōimalik.

Tuleb rahvakultuurile anda uus tugisüsteem: ministeeriumi ja metoodikaasutuste surve asemel fondid.

Rahvakultuuri fondi(de) ametnikena saab rakendada olemasolevate kultuuriasutuste ametnikke.

- omavalitsustel peab olema ōigus ise otsustada paikkondlik kultuuriametnike struktuur: eeldusel, et seaduses on fikseeritud omavalitsuste vastutus paikkondliku kultuuri eest

Et ametnikud saavad palka omavalitsuse kultuuri-sihtkapitalist, kontrollivad nende tegevust nii ettevōtted (kes annavad raha) kui kultuuriasutused (kes saavad raha).

Tarvis on paikkondliku kultuuri (ja hariduse) raamseadust, kus on muu hulgas määratud kindlaks kohalike kultuurisummade alammäär.

- tuleb luua kultuuri teaduskeskus(ed)

Selleks, et vaesuse olukorras ei loobitaks raha tuulde, et kultuuri edendamine ei toimuks kotis (aruandlus kadus koos kommunismiga). Vōimalused:

a) uurimisinstituut, mis tegeleb sotsioloogiaga, teabelise tagasiside analüüsiga, kultuuripildi kirjeldamise ja prognoosiga, kultuuriprojektide ekspertiisiga, sihtide täpsustamisega - informatsiooniga ja kultuuripoliitikaga

b) uurimisgrupid, mis tegelevad samaga, kuid on omavahel kooskōlastamata

c) ministeeriumi osakond, mis tegeleb samaga, kuid üldisemal tasemel; vähemalt 2 eraldi haru: rahvakultuur, saavutuskultuur

KOKKUVÕTE

* seadus riigieelarve kultuurisummadest

loodetavasti teeb selle riigikogu eelarve koostamise ajal

* seadus kultuurisponsorluse vabastamisest maksudest ja massikultuuri ekstra-maksustamisest

taas riigikogu; lihtne seadus

* sihtkapitalide üldseadus

väljatöötamine tuleb kooskōlastada fondi-soovijate (peaaegu kōik kultuuri valdkonnad) vahel

* seaduste loomine kōigile kultuurivaldkondadele

tuleb läbi töötada EW seadusandlus

* paikkondliku kultuurielu raamseadus

tuleb teha kooskōlas omavalitsusreformiga

* kultuuriasutuste päästmise ajutine määrus