Mait Raun, Jüri Uljas
Jätk autorite ühistööle kultuurivaldkonna juhtimisprintsiipide mõtestamisel ja sõnastamisel, mis algas aastal 1987.
Nagu varasem, ainis ka see 1993. aastal valminud tekst olulisi ideid Eesti noortele poliitikutele. Jüri Uljas oli tol hetkel Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskuse direktor, Mait Raun sama asutuse strateegilise planeerimise peaspetsialist, kummagi tööülesannete hulka kuulus ka kultuurkapitali eelnõu läbivaatamine. Uljase-Rauna märkused ja ettepanekud said tunduvalt mahukamad kui eelnõu ise.
1988. aasta alul hakkas kõlama hääli, et on vaja kultuurikontseptsiooni. Rahulolematus ja teatav peataolek ilmnes nii kultuuritöötajate kui ka juhtide seas. Ühiskonnas toimunud muutused eeldasid muutusi ka senises kultuuri juhtimises. Tegelikke otsuseid oli senini langetatud partei keskkomitees ning Moskvas. Ministeeriumi juhtkond oli oma põhiülesandeks lugenud puhverdamist, ühelt poolt nagu lastes tegelikul elul kulgeda oma rada, teiselt poolt üritades pehmendada mõningaid ülalt (Moskvast, keskkomiteest) tulnud otsuseid. Tollane kultuuriminister Johannes Lott on ühe ereda näitena toonud fakti, et Eestis suudeti ära hoida üleliiduline kampaania selleks, et viia kultuur lauta. 1988. aasta alguses oldi olukorras, kus ministeeriumi juhtkonna otsustusõigus oli suurem, kuid sellega kaasnes ka suurem peataolek.
1988. aasta 26. aprillil ilmus ajalehes Edasi Mait Rauna ja Jüri Uljase „Ettepanek kultuuri täiuslikumaks juhtimiseks”, kus nähti kogu kultuuri finantseerimist ainuüksi kultuurkapitali kesksena. Artikkel seisis toimetuses mitu kuud, seetõttu jõudsid autorid oma ettepanekud esitada ka kultuurinõukogule ja ettepanek lülitati juba enne ilmumist ajalehes ka loomeliitude pleenumi kavva.
1989. aastal töötati majandusministeeriumis välja fondide põhikirjade projektid, nende seas ka kultuurkapitali oma. Sealjuures võib kultuurkapitali põhikirjast leida mitmeid viiteid Rauna ja Uljase poolt välja pakutule.
Jüri Uljas
Paberil ilmumata