TEE: TULEVIKU EESTI ERAKOND

TEE teesid

TEE poliitilised seisukohad

ÜLDSÄTE

Esmalt tee korda oma meel, siis vōid korrastada rahva ja maa. Esmalt tee korda oma rahvas ja maa, siis vōid korrastada maailma.

Kes tahab näha ette paarkümmend aastat, peab ette vaatama paarsada aastat.

I ELUKORRALDUS

RIIGIPOLIITIKA

Käsitame riiki kui ametkonda, mis hoiab maa terviklikkust, täites keskvōimuna neid ülesandeid, mida paikkonnad ei saa vōi ei pea otstarbekaks täita. Ülemaalised ülesanded on: Eesti territooriumi kaitse, ühiselu korraldamine, inimeste algatusvabaduse tagamine, mittetootlike valdkondade toetamine. Riik ei sekku paikkondlikku ellu, välja arvatud juhud, kui on tegemist ohuga maa käekäigule.

Riik tegeleb ühiselu üldise kooskōlastamisega. Tema tegutsemishoovad on ühiselu normide kehtestamine (seadused) ja ühiskonna tootmistulu ümberjaotamine (maksud).

Seadusega toestatud valdkonnad arenevad kiiremini kui stiihilised.

PAIKKONNAPOLIITIKA

Ühitame kultuuri- ja majanduspiirid halduspiiridega ning tagame ühiskonna terviklikkuse, kujundades paikkondadeks külade liidud (kihelkonnad). Riigi ülesanne on aidata omavalitsustel tōusta jalule, andes seejärel järjest ülesandeid, ōigusi ja vastutust paikkonnale.

Omavalitsus saab vōimaluse teha korda kōik asjad, mida on vōimalik ja vajalik korraldada kohapeal.

KAITSEPOLIITIKA

Kujundame sōjaväe ja korrakaitseüksused, mis on väikesed, kuid hästi ette valmistatud, hästi relvastatud, Eestile truud ja kohkumatud.

Kindlustame kōik avalikku korda ja riiki kaitsvad ametid (sōjavägi, piirikaitse, politsei) hea tasuga. Siis saab neilt nōuda korralikku tööd.

VÄLISPOLIITIKA

Maailmas on vaimu ja vōimu suhted muutumas. Eesti ei saa siseneda enam samasse Euroopasse, millest ta kord välja heideti. Kaks Euroopa sōda (nn maailmasōjad) on purustanud Euroopa südame. Meie tee on väärikam kui olla hammasratas Euroopa Liidus. Ja meil ei ole illusioone ka Vene suhtes, kelle alt äsja vabanesime.

Kasutades Eesti asendit maakeral, vōime küll olla vahendajad Euroopa ja Vene suunal, kuid säilitame nende suhtes neutraalsuse, sest mōlemad on langejad, tōusevad hoopis teised kultuuriruumid.

Teeme kōik selleks, et tōusjate hulgas oleks ka soomeugri kultuuriruum.

Töötame välja kavad, mis viivad Eesti vaimulaadi naabrite, siis kaugemate rahvaste juurde ja nakatavad neid.

II AINELINE HEAOLU

MAKSUPOLIITIKA

Maksustamise kaudu jaotab ühiskond ümber seda ainelist väärtust, mida ta loob. Maksustamine on ka vahend, mille kaudu määrab riik majanduse laadi (sujuvam piirang kui keelamine).

Ümberjaotamine peab toimuma ainult hädavajalikus mahus: ümber jaotatakse peamiselt ülikasum (mis tekib tavalise konkurentsi korral vaid ebatavalistes valdkondades) ja ühiskonnale mittevajalikust ettevōtlusest tulenev kasum. Samuti maksustame tarbimist ja ressursse, kuid mitte tulu. Madalad maksud tōstavad ettevōtluse produktiivsust, sest kehtib seaduspärasus - madalad maksud ja palju toodangut.

Et vältida tulude varjamist, tuleb koguda vaid selliseid makse, mis on täielikult tuvastatavad ja kättesaadavad.

MAJANDUSPOLIITIKA

Majanduses ei ole esmatähtis hetkeline kasum, vaid ühiskonna siseehituse väljaarendamine. See rajaneb inimeste ettevōtlikkusel. Pikaajalised tegevuskavad loovad palju töökohti, andes inimestele mitmekesise vōimaluse rakendada oma oskusi. Oskuslik töö toob tulevikus ka suurema tootmiskasumi.

Eelistame väiketootmist suurtootmisele, lōpptoodangu valmistamist tooraine valmistamisele, oskusi nōudvaid tööalasid kehajōudu nōudvatele tööaladele.

Oleme seisukohal, et Eestis peab olema lubatud kōik, mis ei ole keelatud, ja vabastame majandustegevuse vōimalikul määral piirangutest. Siis suundub kapital kohtadesse, kus ta kasutegur on kōige suurem, ja majandus saavutab isetoimivuse. Keelatud on töötada vastu üldisele hüvele.

Ettevōtlusplahvatuse tekitame maksukoormuse vähendamise kaudu.

ELULAADIPOLIITIKA

Vōimaldame igaühel valida ise oma elulaadi, kui see ei häiri teisi, kuid soodustame inimeste taasjuurdumist maal.

Külaühiskond taastub üksnes siis, kui riik ei näe pōllumajanduses kasuallikat, vaid toetab tingimusteta talupidamist. Iga talu on väike ühiskond, kus elab kōrvuti mitu sugupōlve ja vanaisade tarkus voolab lastelastesse.

Taludes on hoiul eestluse juur: seal elab kōrvuti mitu sugupōlve, tagades kultuurilise järjepidevuse.

TOETUSPOLIITIKA

Lähtume seisukohast, et igal inimesel on oma koht ja missioon maailmas ning üldjuhul on inimene suuteline iseendaga toime tulema. Omavalitsuse-keskse maksupoliitika korral suudab iga paikkond toetada oma nōrku liikmeid, ja loome toetussüsteemi, mis tagab kōigi elanike toimetuleku.

Ühendame majandusliku edu ja inimlikkuse.

III VAIMUELU

RAHVUSPOLIITIKA

Kujundame Eestist homogeense, eesti vaimule toetuva ühiskonna. Loome olukorra, kus vähemusrahvad tutvuvad vaimuelu ilmingutega eesti keele ja eesti meele vahendusel. Maailm avaneb neile Eesti kaudu.

Loome eestlasest maailmas maine kui teovōimsast rahvast, kellel on esiplaanil iseseisvus, isikupära ja isiksus, tagaplaanil isekus.

Rahvusühiskonnas on inimese väärtuse mōōdupuuks see, kuivōrd aitavad tema teod kaasa maa ja rahva edule.

KULTUURIPOLIITIKA

Töötame välja riiklikud sihtkavad, et edasi arendada Eesti kultuuri ja levitada selle vaimulaadi maailmas. Tulemust mōōdab rahvusriigi puhul rahvuse üldine edukus.

Peame rahvakultuuri üldise kultuuritaseme aluspōhjaks, mis tagab rahva püsimise ja annab impulsid saavutuskultuurile. Meie eelistused on rahvusliku omapära säilitamine, paikkondliku kultuurielu soodustamine, tingimuste loomine inimeste vabaks eneseväljenduseks, massikultuuri mōju vähendamine kultuurile.

Taotleme ühiskonnalt kōlbelist otsust, mis annab kultuurile rahvuse säilitaja ja vaimu kandja seisundi. Kultuur on rahva püsimise peamine tagatis.

Iga pōhjapaneva, ühiskonna aluseid muutva sammu puhul tuleb küsida: kuidas see mōjub kultuurile?

HARIDUSPOLIITIKA

Vaimulaadi omandab inimene kodu, perekonna ja haridustee kaudu. Perekond, haridus ja kultuur ei tooda otsest majanduskasu, kuid selle valdkonna - vaimuelu - edenemine on Eesti arengu jaoks hädavajalik ja tema praegune tase määrab ka tootmise taseme üks pōlvkond hiljem.

Vaimuelu on peamine ala, mille heaks tuleb riiklikult ümber jaotada tootmiskasum.